INTERVJUU

Kust tekkis mõte luua Hiiumaale rahvuspark, eelmine katse 2000. ja 2001. aastast teha rahvuspark Kõppu, on ju nurjunud? Miks rahvusparki üldse vaja on?

ELFi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo: Rahvuspargi loomine aitab hoida Hiiumaa üht eripära - ainulaadseid, liigirikkaid ja sajandeid vanu põlismetsi, mis on koduks vähemalt 111 haruldasele ja kaitsealusele liigile. Näiteks leidub ettepanekusse kuuluvatel aladel selliseid haruldusi nagu kassikakk, roheline hiidkupar, euroopa naarits, kõdu-koralljuur, lehitu pisikäpp ja paljusid teisi liike. Hiiumaa suuri loodusväärtusi ei ole võimalik eraldi asuvatel kaitsealadel, pisikestes püsielupaikades ja vääriselupaikades edukalt hoida.
Loomulikult on parki vaja ka selleks, et säiliks kohalikele ja külalistele armas Hiiumaa, mida tabavalt on paradiisiks nimetatud. Julgustust on andnud ka suhtlus mitmete hiidlastega ning lugude kuulmine Kõpu rahvuspargi planeerimise ajaloost.
Detailsemalt oleme põhjused lahti kirjutanud siin lehel: www. hiiurahvuspark.ee/ettepanekust

Mis selle rahvuspargi nimeks saaks?
Kui park luuakse, võiks nime anda sellele hiidlased ise.

Kas on lootust, et see algatus keskkonnaministri toetust leiab ja valitsuses n-ö läbi läheb?

Eesti on koos ülejäänud Euroopaga kinnitanud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ja seadnud eesmärgiks peatada liigirikkuse vähenemise kaudu kogu meie elukeskkonna allakäik. Selle saavutamise üheks tähtsaimaks sammuks on 30% maismaa kui ka mereala kaitse alla võtmine. Kõik ELi liikmesriigid on hetkel töötamas täiendavate kaitsealade moodustamisega, nii ka meie Keskkonnaministeerium. Hiiumaale rahvuspargi moodustamine annaks muude oluliste väärtuste kõrval ka panuse sellesse protsessi. Valitsus on kaitsealade olulise laienemise heaks kiitnud, Hiiumaa elurikkad ja esinduslikud vanad riigimetsad sobiksid kaitsealade võrgustikku suurepäraselt.

Teiselt poolt on meile hiljutiste arvamusuuringute põhjal teada, et eestimaalased soovivad riigimetsa paremat hoidmist ja raiemahtude vähendamist. Oleme veendunud, et seda tunnetust jagatakse laialt ka Hiiumaal. Siinsetel vahvatel metsadel on eriline koht saare identiteedis ning nende taandamine vaid puiduressursiks on selle hinnalise väärtuse pillamine.

Kui hiidlased on plaaniga päri, siis on raske leida põhjust, miks valitsus rahvusparki toetama ei peaks.

Kui kaugel ELF protsessiga on? Millal alustasite?
Protsess on alles alguses. Looduskaitseseaduse järgi peab Keskkonnaministeerium nüüd hindama, kas Eestimaa Looduse Fondi ettepanek vastab seaduses toodud nõuetele ning kas ettepanekuga üldse minnakse edasi. Kui otsustatakse ettepanekuga edasi minna, siis hinnatakse ekspertiisi käigus, kas ala kaitse alla võtmine on sellisel kujul otstarbekas. Pärast seda algab ministeeriumi eestvedamisel ametlik menetlus, avalikustamised, arutelud huvigruppidega ja lõpuks tuleb otsus.

Kas neist riigi metsamassiividest midagi tegelikult veel ka alles on - nii palju on ju raiutud?

Kuigi Hiiumaal on viimastel kümnenditel palju raiutud, on veel siiski säilinud palju väärtuslikke metsi. Ühelt poolt annab sellest tunnistust Hiiumaa metsade keskmine vanus, mis on oluliselt kõrgem kui mujal Eestis. Samuti on Hiiumaa metsadest leitud pindala suhtes kõige rohkem vääriselupaiku ja seda ka viimastel aastatel. Ka leidub siin ohtralt kaitstavaid liike ja paljude liikide jaoks on rahvuspargi ala Eesti kõige olulisemaks levikupiirkonnaks. Kui loodusele anda võimalust ja aega taastumiseks, siis muutuvad rahvuspargi metsad ainult elurikkamaks.

Kõpu rahvuspargi loomine nurjus suuresti seepärast, et kohalikud inimesed olid selle vastu, kuna neid hirmutati, et kui tuleb rahvuspark, ei saa nad oma metsast küttepuidki enam teha, muust raiest rääkimata. Kuidas kavatsete kohalike elanike need hirmud seekord maha võtta? Kas eramaadel jäävad mingid raied ja näiteks detailplaneeringud ja ehitamine lubatuks?

Meie ettepanek puudutab üksnes riigimaid, eramaid see ei hõlma. Kohalike inimeste jaoks tähendab see seda, et säilivad neile tuttavad maastikud, puhkemetsad, marjakorjamise ja seenekohad. Ligi 80% ettepanekualast moodustab piiranguvöönd, kus jääks mõistlik metsade majandamine lubatuks. Ettepaneku kohaselt saab looduses ka edaspidi liikuda samamoodi nagu praegu. Samuti jätkuks jahipidamine tavapärase korra alusel.

Kui erametsaomanikud soovivad, et ka nende metsad rahvuspargiga liidetaks, saab sellest protsessi jooksul Keskkonnaministeeriumile teada anda. See on ainult tervitatav!

Tollal töötasid Kõpu rahvuspargi moodustamise vastu ka riigimetsa ametnikud - milline on RMK praegune seisukoht?

Kõpu rahvuspargi ettepanekuaegne olukord oli selles mõttes teistsugune, et toona kuulusid paljud piirkonna metsad kaitsemetsade hulka, kus majandamine oli väheintensiivne. Rahvuspargi vastu räägiti ka just sellest vaatest, et Kõpu metsi ei tohtinud nagunii suurte lageraietega majandada. Nüüdseks on kaitsemetsade kategooria metsaseadusest kaotatud ja olukord teine, seda saab Hiiumaal ringi liikudes ka oma silmaga hästi näha.

RMK seisukoht pole meile teada, aga lähtume eeldusest, et RMK kui riigimetsa vardja on loodusväärtuste säilitamisest väga huvitatud ning teeb selle saavutamise nimel kõigi asjaosalistega konstruktiivset koostööd.

Kõpu kaitseala ulatus on praegu 30,64 ruutkilomeetrit, kui palju lisanduks pindala rahvuspargi moodustamisel?

Oleme pannud ette, lisada olemasolevatele kaitsealadele 187 km2 - kõik alad asuvad riigimaadel.