SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) tegi 8. juunil 2022 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks eelkõige saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid põliseid laasi.

Ettepanekualal asuvad kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ning nende vahele jäävad riigile kuuluvad seni kaitsmata metsaalad. 

Kokku on ettepanekusse jäävate alade suurus 18 680 ha ehk 186,8 km2. Ettepanekualast 38,3 km2 hektarit moodustab sihtkaitsevöönd. 

Mainitud alad ei hõlma juba olemasolevaid kaitse- ja hoiualasid, ent ELF tegi ühtlasi ettepaneku, et ka need võiks rahvuspargiga liita, kui otsustatakse park luua.

Rahvuspark aitaks siduda juba olemasolevad kaitsealad ühtseks tervikuks.


Miks on tarvis luua Hiiumaale rahvuspark?

  • Et hoida ainulaadseid, liigirikkaid ja sajandeid vanu metsi

Hiiumaa metsi on võrreldes muu Eestiga palju väiksema intensiivsusega majandatud. Nõnda on sajandeid näinud Hiiumaa metsad oma struktuurilt ja elurikkuselt unikaalsed. Erilisust näitab ka tihe vääriselupaikade esinemine. Raiesurve nn küpsetele metsadele on aga suur, mistõttu aitaks rahvuspargi loomine neid väärtuseid alles hoida.

Vaata lühianimatsiooni, mis räägib põlismetsa olemusest ja kujunemisest:

  • Et säiliksid Hiiumaa elanikele ja suvitajatele kallid puhke- ja marjametsad

Hiiumaa on tuntud oma rikkaliku looduse, kaunite randade ja vanade metsade poolest. Siinne erakordne loodus on üks peamisi põhjuseid, miks inimestele meeldib Hiiumaal elada, suvitada ja külas käia. Rahvuspargis on võimalik tagada looduse ja seeläbi inimestele mõnusa elukeskkonna säilimine. Hiiumaa looduses peegeldub ka saare rikas kultuurilugu.

  • Et kaitsta mitmesuguseid Eestimaale omaseid loodusväärtusi ja maastikke

Näiteks soo-, metsa-, jõe-, järve-, niidu- ja Läänemere rannikukooslusi. Samuti loodusmaastikke, pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku.

  • Et vanadele metsadele ainuomastel liikidel oleks kodu

Hiiumaa vanad metsad on koduks väga paljudele kaitstavatele ja ohustatud metsaliikidele. Mõned neist nõnda haruldased, et neid leidub vaid mõnes üksikus kohas Eestis või lausa kogu Euroopas. Näiteks elutseb rahvuspargi ettepaneku aladel kassikakk, hiidkupar, euroopa naarits ning jugapuu. 


  • Et Hiiumaa metsalaam püsiks terviklikuna

Terviklik metsalaam aitab hoida liikidele paremaid elutingimusi ning liikumisvõimalusi. Raietega või suurte teedega ning kuivenduskraavidega killustunud alad lõikavad läbi olulised liikumiskoridorid ning ohustavad metsaelustikku. Kuna väga paljud ettepaneku alale jäävad liigid ja kooslused on intensiivse metsade majandamise ning kuivenduse osas äärmiselt tundlikud, tuleb metsi kaitsta suuremal alal, kui seda seni tehtud on ning väiksemate kaitsealade ja püsielupaikade kaitsekord võimaldab.

  • Et täita elurikkuse strateegia eesmärke

Ettepaneku ala kaitse alla võtmine aitab täita Euroopa Liidus kokku lepitud elurikkuse strateegia eesmärke, mis näevad ette 30% maismaa kui ka mereala kaitse alla võtmist.  2020. aastal oli kaitse all 19,4% maismaast. Oluline on meeles pidada, et elurikkuse strateegias eelistatakse uute kaitsealade moodustamisel just suure liigirikkuse ja süsinikuvaruga alasid. Ettepaneku ala on seetõttu uue kaitseala moodustamiseks väga sobilik, sest ohustatud ja haruldasi liike leidub siin silmapaistvalt palju ning ettepandava rahvuspargi metsad ja sood on suure süsinikuvaruga, mistõttu nende kaitse aitab kliimamuutusi leevendada.


Tutvu ministeeriumile saadetud ettepanekuga SIIN!