Liis Kuresoo: Soomes populaarsust koguv püsimetsandus sobiks ka Hiiumaale?
Hiiumaal on palju vanu ja väärikaid metsi, mille lagedaks raiumine teeks haiget nii loodusele kui ka paljudele kohalikele ja külalistele. On ju võimsad loodusmaastikud üks peamisi põhjuseid, miks Hiiumaa kannab paljude eestimaalaste silmis paradiisi tiitlit.
Püsimetsi uudistamas
Püsimetsandus on just üks selliseid metsamajandamise viise, mille puhul jääb alles nii mets kui ka suur osa metsa elustikust. Valikraietega viiakse iga mõne aja tagant metsast välja puid ja puude gruppe, ent metsa ei raiuta kunagi lagedaks. Taoline raievõte oli sajand tagasi Eestis valdav ning ka praegu leidub siin palju metsaomanikke, kes oma metsi just püsimetsana majandavad. Kuigi suurematel aladel ja riigimetsas püsimetsandusega Eestis ei tegeleta, ei pea eeskujusid kaugelt otsima. Soomes majandatakse arvestatavat osa riigimetsast püsimetsana, samuti leidub seal ettevõtjaid, kes suurtel aladel metsa püsimetsana majandavad. Kuivendatud turvasmuldadel kasvavate metsade püsimetsana majandamine on lausa riiklik soovitus, sest see hoiab ära turba kiire lagunemise.
Grupp eksperte ja huvilisi, sh ka Hiiumaa valla esindaja, käisid augustis Soomes neid püsimetsana majandatavaid alasid uudistamas. Soomes on tehtud pika aja vältel erinevatel aladel temaatilisi teadusuuringuid ning mitmeid alasid püsimetsana majandatud, mistõttu saab sealset kogemust pidada vettpidavaks. Samuti kasvatatakse seal Eestiga samu puuliike, mis võimaldab sealset majandamist meie omaga hästi võrrelda.
Soome valitsus on võtnud sihiks, et iga uuendusraiesse (ehk peamiselt lageraiesse) määratud riigimetsa ala kohta peab olema ka ¼ suurune ala püsimetsana majandatud. Nõnda on mitmed sealsed kogukondadele ja matkalistele olulised alad püsimetsad. Taolisi metsi külastasime populaarses puhkepiirkonnas Evos.
Julgustav Soome
Kui Eestis pooldab 77% elanikest riigimetsade püsimetsana majandamist (Turu-uuringute arvamusküsitlus, 2022), siis Soomes leiab 70% elanikkonnast, et lageraie ei ole vastuvõetav metsamajandamise meetod. Ilmselt on viimasest tingitud ka ühiskondlik ootus, majandada külastuspiirkondi, matkaradasid ja teisi tundlikke piirkondi teistsuguste majandusvõtetega. Püsimetsa pindalaootuse seadmine riigimetsale on kahtlemata tervitatav - nõnda saab luua püsimetsanduse pikaajaliseks rakendamiseks vajamineva teadmistepagasi, mida jooksvalt edasi arendada ja täiendada.
Kõige põhjalikumalt on Soomes uuritud turvasmuldadel kasvavate metsade püsimetsana majandamist ning erinevatelt katsealadelt saadud tulemused on muljetavaldavad. Nimelt aitab püsimetsandus kuivendatud aladel edukalt aeglustada turba lagunemist, mis omakorda võimaldab vähendada sealt tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone. Ühiselt külastatud katsealade tulemused näitasid, et lageraielank emiteerib 30 korda rohkem kasvuhoonegaase kui raiumata ala, mis paneb turvasmuldade metsade majandamise hoopis teise perspektiivi. Kuna turbaalade metsade püsimetsana majandamine annab sedavõrd häid tulemusi, on nüüd Soome riikliku keskkonnainstituudi LUKE soovitus kõiki turvasmuldadel kasvavaid metsi püsimetsana majandada. Suur Soome metsarma - UPM Kymmene - on hakanud seda soovitust ka järgima.
Soomes tegeletakse püsimetsandusega suurtel aladel ka kuivades ehk arumetsades. Kui riigimetsas on püsimetsamajandamine teatud pindalal kohustuslik, siis tegutseb Soomes ka metsaettevõte Innofor, mis tegeleb püsimetsandusega 40 000 hektaril - kliendiks nii erametsaomanikud kui omavalitsused. Kusjuures põhjuseid, miks omanikud püsimetsandust eelistavad, leidub erinevaid. Osad eelistavad püsimetsandust seetõttu, et lageraied rikuks neile olulist maastikku, osad pikaajalisema ja püsivama tulu ootuses. Ettevõte on tegutsenud nüüdseks ligi 15 aastat ja selle aja jooksul majandatud aladelt on näha, et nõnda on võimalik metsa kasvatada ja ka sealt puitu saada. Lihtsalt tuleb arvestada, et metsast saadav tulu ei ole korraga sama suur kui lageraie puhul, vaid sissetulek jaguneb ühtlaselt pikema aja peale. Samas ei ole vaja palju kulutada uue metsapõlve rajamise peale - ideaalis võiks püsimets ise uueneda. Oskuslik püsimetsandus võimaldab suurendada ka metsast saadavate palgipuude osakaalu - seega võib selliselt saadud pikaajaline tulu lageraiete järel saadavast tulust suuremgi olla.
Kas Hiiumaa tulevik?
Soome kogemuse varal võib julgelt väita, et Hiiumaal on püsimetsanduse rakendamine võimalik ning ka vajalik. Ka Hiiumaal on omajagu turvasmuldadel ja kuivendatud metsaalasid ning see majandusviis võimaldaks kaitsta neis metsades lasuvaid turbakihte. Metsaalade püsimetsana majandamine aitaks ühtlasi luua vajaliku puhvri kaitsealade ja vääriselupaikade ümber, säilitaks inimestele olulised seene-, marja- ja puhkekohad ning hoiaks saare ka edaspidi turistidele kutsuvana.
Mis aga iseäranis kohalikele oluline - riigimetsade püsimetsana majandamine võimaldaks hoida pikaajaliselt saare töökohti, sest nagu nimigi ütleb, on metsast saadav tulu ja ka sellega seotud tööpõld püsiv. See aga on just oluline Hiiumaa kontekstis, sest siinsed metsad on keskmiselt vanemad kui teised Eesti metsad, mis tähendab aga seda, et uuendusraietega on võimalik suur osa neist võrdlemisi kiiresti maha raiuda. See tähendaks omakorda, et saarel ei oleks peale laialdasi lageraieid aastakümneid suurt midagi raiuda. Paraku on aga raiesurve taolistele nn küpsetele metsadele suur.
Hiiumaa erakordsed elurikkad metsad väärivad teistsugust saatust, kui seda pakuvad lageraied. Nii kohalikul kui riiklikul tasandil on tarvis toetust, julgust ja otsustavust, et ka Eestis võetaks edumeelsemate riikide eeskujul eesmärgiks laialdasem püsimetsandusega tegelemine.
"Riigimetsade püsimetsana majandamine võimaldaks hoida pikaajaliselt saare töökohti."
LIIS KURESOO, ELFi metsaekspert ja raamatu „Teejuht püsimetsandusse“ autor
Püsimetsandus on just üks selliseid metsamajandamise viise, mille puhul jääb alles nii mets kui ka suur osa metsa elustikust. Valikraietega viiakse iga mõne aja tagant metsast välja puid ja puude gruppe, ent metsa ei raiuta kunagi lagedaks. Taoline raievõte oli sajand tagasi Eestis valdav ning ka praegu leidub siin palju metsaomanikke, kes oma metsi just püsimetsana majandavad. Kuigi suurematel aladel ja riigimetsas püsimetsandusega Eestis ei tegeleta, ei pea eeskujusid kaugelt otsima. Soomes majandatakse arvestatavat osa riigimetsast püsimetsana, samuti leidub seal ettevõtjaid, kes suurtel aladel metsa püsimetsana majandavad. Kuivendatud turvasmuldadel kasvavate metsade püsimetsana majandamine on lausa riiklik soovitus, sest see hoiab ära turba kiire lagunemise.
Grupp eksperte ja huvilisi, sh ka Hiiumaa valla esindaja, käisid augustis Soomes neid püsimetsana majandatavaid alasid uudistamas. Soomes on tehtud pika aja vältel erinevatel aladel temaatilisi teadusuuringuid ning mitmeid alasid püsimetsana majandatud, mistõttu saab sealset kogemust pidada vettpidavaks. Samuti kasvatatakse seal Eestiga samu puuliike, mis võimaldab sealset majandamist meie omaga hästi võrrelda.
Soome valitsus on võtnud sihiks, et iga uuendusraiesse (ehk peamiselt lageraiesse) määratud riigimetsa ala kohta peab olema ka ¼ suurune ala püsimetsana majandatud. Nõnda on mitmed sealsed kogukondadele ja matkalistele olulised alad püsimetsad. Taolisi metsi külastasime populaarses puhkepiirkonnas Evos.
Julgustav Soome
Kui Eestis pooldab 77% elanikest riigimetsade püsimetsana majandamist (Turu-uuringute arvamusküsitlus, 2022), siis Soomes leiab 70% elanikkonnast, et lageraie ei ole vastuvõetav metsamajandamise meetod. Ilmselt on viimasest tingitud ka ühiskondlik ootus, majandada külastuspiirkondi, matkaradasid ja teisi tundlikke piirkondi teistsuguste majandusvõtetega. Püsimetsa pindalaootuse seadmine riigimetsale on kahtlemata tervitatav - nõnda saab luua püsimetsanduse pikaajaliseks rakendamiseks vajamineva teadmistepagasi, mida jooksvalt edasi arendada ja täiendada.
Kõige põhjalikumalt on Soomes uuritud turvasmuldadel kasvavate metsade püsimetsana majandamist ning erinevatelt katsealadelt saadud tulemused on muljetavaldavad. Nimelt aitab püsimetsandus kuivendatud aladel edukalt aeglustada turba lagunemist, mis omakorda võimaldab vähendada sealt tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone. Ühiselt külastatud katsealade tulemused näitasid, et lageraielank emiteerib 30 korda rohkem kasvuhoonegaase kui raiumata ala, mis paneb turvasmuldade metsade majandamise hoopis teise perspektiivi. Kuna turbaalade metsade püsimetsana majandamine annab sedavõrd häid tulemusi, on nüüd Soome riikliku keskkonnainstituudi LUKE soovitus kõiki turvasmuldadel kasvavaid metsi püsimetsana majandada. Suur Soome metsarma - UPM Kymmene - on hakanud seda soovitust ka järgima.
Soomes tegeletakse püsimetsandusega suurtel aladel ka kuivades ehk arumetsades. Kui riigimetsas on püsimetsamajandamine teatud pindalal kohustuslik, siis tegutseb Soomes ka metsaettevõte Innofor, mis tegeleb püsimetsandusega 40 000 hektaril - kliendiks nii erametsaomanikud kui omavalitsused. Kusjuures põhjuseid, miks omanikud püsimetsandust eelistavad, leidub erinevaid. Osad eelistavad püsimetsandust seetõttu, et lageraied rikuks neile olulist maastikku, osad pikaajalisema ja püsivama tulu ootuses. Ettevõte on tegutsenud nüüdseks ligi 15 aastat ja selle aja jooksul majandatud aladelt on näha, et nõnda on võimalik metsa kasvatada ja ka sealt puitu saada. Lihtsalt tuleb arvestada, et metsast saadav tulu ei ole korraga sama suur kui lageraie puhul, vaid sissetulek jaguneb ühtlaselt pikema aja peale. Samas ei ole vaja palju kulutada uue metsapõlve rajamise peale - ideaalis võiks püsimets ise uueneda. Oskuslik püsimetsandus võimaldab suurendada ka metsast saadavate palgipuude osakaalu - seega võib selliselt saadud pikaajaline tulu lageraiete järel saadavast tulust suuremgi olla.
Kas Hiiumaa tulevik?
Soome kogemuse varal võib julgelt väita, et Hiiumaal on püsimetsanduse rakendamine võimalik ning ka vajalik. Ka Hiiumaal on omajagu turvasmuldadel ja kuivendatud metsaalasid ning see majandusviis võimaldaks kaitsta neis metsades lasuvaid turbakihte. Metsaalade püsimetsana majandamine aitaks ühtlasi luua vajaliku puhvri kaitsealade ja vääriselupaikade ümber, säilitaks inimestele olulised seene-, marja- ja puhkekohad ning hoiaks saare ka edaspidi turistidele kutsuvana.
Mis aga iseäranis kohalikele oluline - riigimetsade püsimetsana majandamine võimaldaks hoida pikaajaliselt saare töökohti, sest nagu nimigi ütleb, on metsast saadav tulu ja ka sellega seotud tööpõld püsiv. See aga on just oluline Hiiumaa kontekstis, sest siinsed metsad on keskmiselt vanemad kui teised Eesti metsad, mis tähendab aga seda, et uuendusraietega on võimalik suur osa neist võrdlemisi kiiresti maha raiuda. See tähendaks omakorda, et saarel ei oleks peale laialdasi lageraieid aastakümneid suurt midagi raiuda. Paraku on aga raiesurve taolistele nn küpsetele metsadele suur.
Hiiumaa erakordsed elurikkad metsad väärivad teistsugust saatust, kui seda pakuvad lageraied. Nii kohalikul kui riiklikul tasandil on tarvis toetust, julgust ja otsustavust, et ka Eestis võetaks edumeelsemate riikide eeskujul eesmärgiks laialdasem püsimetsandusega tegelemine.
"Riigimetsade püsimetsana majandamine võimaldaks hoida pikaajaliselt saare töökohti."
LIIS KURESOO, ELFi metsaekspert ja raamatu „Teejuht püsimetsandusse“ autor